Kes peaksid HIV-testi tegema

Palun testi end:

  • Kui sa oled olnud kaitsmata seksuaalvahekorras
  • Kui sul on olnud mitmeid seksuaalpartnereid või kui sa oled olnud vahekorras inimesega, kellel on olnud mitmeid seksuaalpartnereid
  • Kui sa oled kasutanud teiste süstlaid või nõelu või kui oled olnud vahekorras inimesega, kes on teiste süstlaid või nõelu kasutanud
  • Kui sulle on tehtud vereülekanne enne 1989. aastat
  • Kui said tööd tehes viga või puutusid õnnetusolukorras kokku teise inimese verega
  • Kui sa oled lapseootel
  • Tungivalt soovitame end testida ka inimestel, kes põevad seksuaalsel teel levivaid infektsioone, B- või C-hepatiiti ja/või tuberkuloosi


Palun testi end, kui sul on ilmnenud:

  • Põhjuseta suur kaalukaotus
  • Pidev väsimus- ja jõuetustunne
  • Nädalaid kestev väike palavik
  • Nädalaid kestev kõhulahtisus
  • Öine higistamine
  • Kuiv köha, mis ei ole põhjustatud suitsetamisest, bronhiidist egakopsupõletikust
  • Suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenlaalustes ja/või kubeme piirkonnas

Kellele määrab arst HIV testi?

Vastavalt uuele HIV-nakkuse testimise juhisele on nii ambulatoorsete kui statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamisel soovitatud arstil määrata HIV test järgmistele isikutele järgmistes olukordades:

  • doonorveri ja veretooted (test on kohustuslik);
  • rakkude, kudede ja elundite doonorid (test on kohustuslik);
  • kõik rasedad arvele võtmisel ja 30. rasedusnädalal;
  • kõik HIV-positiivsete naiste vastsündinud (HIV-positiivse ema vastsündinut uuritakse HIV suhtes kokku 4 korda: esimese kahe elunädala jooksul, 1-kuuselt, 3-kuuselt ja 6-kuuselt. Edasi uuritakse last 1-aastaselt ja 1,5-aastaselt. Seda tehakse, et selgitada välja, kas laps on nakatunud või mitte. Lõplikult saab öelda, et laps ei ole nakatunud, lapse 1,5-aastaseks saamisel);
  • kõik seksuaalsel teel leviva nakkuse kahtlusel arsti (dermatoveneroloog, günekoloog, uroloog, perearst) vastuvõtule pöörduvad inimesed;
  • kõik tuberkuloosi kahtlusel kopsuarsti vastuvõtule pöörduvad inimesed;
  • kõik vanglasse karistust kandma saadetud inimesed;
  • kõik sõltuvusravi- ja rehabilitatsiooniprogrammide patsiendid;
  • naised, kes otsustavad raseduse katkestada (Harjumaal, sh Tallinnas, ja Ida-Virumaal kõik naised, mujal Eestis riskikäitumise korral);
  • Harjumaal (sh Tallinnas) ja Ida-Virumaal, tuleb HIV-nakkuse suhtes testida kõiki patsiente vanuses 16–49, kes on sattunud statsionaari ja ambulatoorselt esmakülastusel;
  • kõigile indikaatorhaigustega patsientidele (vt Haigused, mille korral HIV testimine on näidustatud).

Haigused, mille korral HIV testimine on näidustatud

HIV-test tuleb teha järgmiste indikaatorhaiguste ja -seisundite korral (välja arvatud lastel):

  • tuberkuloos (nii kopsu kui muude paikmete);
  • seksuaalsel teel levivad nakkused (k.a ureaplasmoos, mükopalsmoos, genitaalherpes,papiloomviirusinfektsioon, gonorröa, süüfilis, klamüdioos, trihhomonoos);
  • lümfoom;
  • Kaposi sarkoom;
  • emakakaela ja anaalpiirkonna vähk ja prekantseroossed seisundid;
  • herpes zoster alla 65-aastastel isikutel;
  • dissemineeritud herpes simplex nakkus;
  • äge või krooniline B-hepatiit ja C-hepatiit;
  • mononukleoosi sündroom;
  • ebaselge põhjusega leukopeenia või trombotsütopeenia kestusega > 4 nädalat;
  • generaliseerunud seborroiline dermatiit/follikuliit;
  • generaliseerunud seeninfektsioonid (k.a oportunistlikud seeninfektsioonid);
  • generaliseeritud tüükad ja nakkuslikud molluskid;
  • korduv pneumoonia ühe aasta jooksul (rohkem kui üks kord aastas).

Kroonilise haiguse korral tuleb patsienti testida diagnoosimisel ja edasi üks kord aastas.