HIV ja seks

Kuigi seda ei pruugi juhtuda, võib HIVi nakatumise järel Sinu suhtumine seksi muutuda. Mõned inimesed on öelnud, et HIV-nakkuse tõttu tunnevad nad end vähem füüsiliselt ja seksuaalselt atraktiivsetena kui varem. Paljud muretsevad ka selle pärast, kuidas oma partnerit nakkuse eest kaitsta, ning hirmu tõttu on neil seksiks vähem soovi.

Probleemid seksuaalelus võivad esineda kõigil inimestel - nii HIVi nakatunutel kui neil, kel HIVi ei ole. Seksuaalelu probleemid on eriti sagedased neil aegadel, kui inimesel on palju stressi ja vaimset pinget. Alkoholi liigtarvitamine ja narkootikumide kasutamine võib samuti seksuaalsoovi ja -elu mõjutada. Teatud antiretroviirusravimid võivad ka probleeme süvendada - näiteks didanosiin ja stavudiin, mis põhjustavad perifeerset neuropaatiat, võivad põhjustada erektsioonihäireid.

Ära tunne ennast halvasti, kui su seksuaalelu ei vasta enam Su ootustele ja ettekujutustele. Püüa sellest oma partneriga avameelselt rääkida. Vajadusel pöördu oma arsti poole, kes saab anda Sulle nõu või suunata Sind edasi teiste erialaspetsialistide juurde. Kui probleemid tulenevad ravimite tarvitamisest, võib olla võimalik raviskeemi muuta. On olemas ravimeid, mis aitavad erektsiooni saavutada (näiteks sildenafiil ehk Viagra). Ühesõnaga, abisaamise võimalusi on mitmeid.

Seksuaaltervis

Seksuaaltervis on oluline igaühe jaoks, aga eriti HIVi nakatunud inimestele - teised seksuaalsel teel levivad infektsioonid (loe lähemalt siit) mitte üksnes ei põhjusta haigust, vaid ka suurendavad riski, et Sa võid HIVi oma partnerile edasi anda. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid võivad tunduda väikese probleemina, kuid kui jätta need tähelepanu ja ravita, võivad nad hiljem põhjustada suuri probleeme, kaasa arvatud viljatust. Mõnda seksuaalsel teel levivat infektsiooni, näiteks herpesviirust (HSV-2), ei saa välja ravida, kuid sümptomeid on võimalik kontrolli all hoida. Igal juhul on oluline pöörduda arsti juurde, kui kahtlustad, et oled nakatunud mõnda seksuaalsel teel levivasse infektsiooni. Kui oled seksuaalselt aktiivne, on kasulik lasta end regulaarselt kontrollida ka juhul, kui sümptomeid ei ole.

Enda ja teiste seksuaaltervise kaitsmine

Anaal-(päraku-) ja vaginaal(tupe-)seks on HIVi nakatumise osas kõige riskantsemad. Risk kaitsmata vahekorra ajal nakkust edasi anda on eriti suur siis, kui Su viiruskoormus on kõrge või kui põed mõnd teist seksuaalsel teel levivat infektsiooni. Suuseksi ajal HIVi edasi anda ei ole nii tõenäone, kuid see on siiski võimalik. Kondoomid, kui neid korrektselt ja järjepidevalt kasutada, pakuvad suurepärast kaitset HIV-nakkuse leviku eest. Pärakuseksi jaoks võiks kasutada eriti tugevaid kondoome ning suuseksi ajal kondoomi, kilet vmt. Kasuta kindlasti veepõhist libestusainet, sest õlipõhised võivad kondoomi rikkuda. Kui seksid pikemat aega, oleks mõistlik iga 30 minuti järel kondoomi vahetada (loe lähemalt siit).

Kui olete partneriga mõlemad HIV-nakatunud

Ka sellisel juhul peaksite seksi ajal kasutama kaitsevahendeid, sest HIVi on võimalik korduvalt nakatuda. HI-viirusel on erinevad tüved ning inimene võib elu jooksul nakkust mitu korda saada. Selle tulemusena võib viiruskoormus organismis tõusta, CD4 rakkude arv väheneda ning tervis hoopis kiiremini halveneda. Lisaks HIVile kaitseb kondoom Sind aga ka teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide eest! Seda tuleb eriti silmas pidada uute partnerite ja juhusuhete puhul.