HIV ja rasedus

Igal naisel on õigus saada lapsi ning HIV-ga naised ei ole siin erandiks. Kui Sa oled HIV-nakatunud ja rase või plaanid jääda rasedaks, on oluline, et Sa teeksid teadlikke valikuid õige info alusel. Teadlik valik tähendab seda, et Sa tead ja mõistad kõiki kaasaegseid võimalusi hoidmaks/kaitsmaks iseenda ja oma tulevase lapse tervist.

NB! Kõik rasedad on Eestis alates 12. rasedusnädalast ravikindlustatud.


HIV levik emalt lapsele ehk vertikaalne levik

Peamised faktid HIV-st ja rasedusest:

  • Rasedus ei halvenda iseenesest HIV-nakkuse kulgu juhul, kui puuduvad muud kahjustavad mõjud (suitsetamine, narkootikumide kasutamine, seksuaalsel teel levivad nakkused, günekoloogilised probleemid jm).
  • HIV-nakkus ei muuda normaalse raseduse kulgu. Tüsistused nii emale kui sündimata lapsele võivad tekkida, kui emal esinevad HIV-ga seotud kaasuvad haigused. Raseduse ajal tuleb kasutusele võtta kõik võimalused kaasuvate haiguste ennetamiseks.
  • HIV ei kahjusta loote arengut. Peamine oht, mida HIV võib raseduse ajal tekitada, on loote nakatumine. Seda riski on võimalik oluliselt vähendada, kui rakendada kõiki emalt lapsele HIV leviku ennetamise meetodeid.

HIV võimalikud levikuteed HIV-positiivselt emalt lapsele:

  • raseduse ajal läbi platsenta
  • sünnituse käigus loote kokkupuutel HIV-nakatunud ema kehavedelikega - sünnituse käigus toimub lapse nakatumine kõige sagedamini
  • rinnapiimaga toitmisel - HIV-positiivse ema rinnapiim sisaldab HI-viirust. Lapse nakatumisrisk ennetusmeetodeid kasutamata on 25-30%, kuid kõikide emalt lapsele HIV leviku ennetamise meetodite kasutamisel on võimalik seda riski vähendada 1-2%ni

Mida mõtlevad teised?

Kui Sa kavatsed jääda rasedaks või juba oled rase ja ka HIV-positiivne, siis võid kohata inimesi, kes arvavad, et HIV-positiivsena last saada on liiga riskantne, ebaõiglane või lihtsalt vale teguviis. Sellise hoiakuga võivad olla isegi Sinu lähedased või sõbrad. Pea meeles, et neil ei pruugi olla õigeid teadmiseid HIV kohta. Aeg-ajalt võivad sellised küsimused ka Sul endal tekkida. Siiski, valik lapse saamise küsimuses on väga isiklik ja seda ei tohiks mõjutada või muuta teiste inimeste arvamus.

Kuid igal juhul peab see otsus alati olema läbimõeldud ja laps soovitud.

Kuigi HIV-nakkuse levikut emalt tulevasele lapsele ei saa täielikult välistada, leidub tänapäeval küllalt võimalusi, kuidas nakatumisriski oluliselt vähendada. Pea meeles, et ei ole olemas ühte õiget otsust kõikide jaoks, küll aga saab olla õige otsus Sinu jaoks. Kui oled rasestunud, siis tea, et Sa ei tee midagi valesti, kui soovid last saada. Otsi toetust rohkem informeeritud inimestelt. Ära kunagi unusta, et Sinusse, nagu igasse inimesse, tuleb suhtuda väärikalt ja austusega!

Emalt lapsele HIV leviku ennetamise meetodid: 

1. Raseduse planeerimine ja selle kulu jälgimine
2. Rasedusaegne emalt lapsele HIV leviku ennetamine
3. Sünnituse planeerimine
4. Imiku toitmine ja ennetav ravi

Kas lapsel on HIV või mitte?

Sellele küsimusele lõpliku vastuse saamine võib aega võtta kuni lapse 1,5 aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul võetakse lapselt regulaarselt vereanalüüse. HI-viiruse kandlust tehakse kindlaks HIV-antikehade testiga, mis kõigil HIV-ga naistelt sündinud lastel on alguses positiivne, sest lapse veres on sündides ema antikehad. Ema antikehad kaovad lõplikult lapse verest 18. elukuuks. Kui laps sündis siiski HIV-positiivsena, saab seda reeglina diagnoosida juba esimestel elukuudel.

Oluline teada:

  • Kuigi HIV levikut emalt tulevasele lapsele ei saa täielikult vältida, leidub tänapäeval küllalt võimalusi, kuidas nakatumisriski oluliselt vähendada.
  • Võimalikult vara tuleb pöörduda naistearsti ja nakkushaiguste arsti vastuvõtule, kuna kolm esimest raseduskuud on loote arengus väga tähtsad
  • Kõik rasedad on Eestis alates 12. rasedusnädalast ravikindlustusega kaetud.
  • Rasedus ei kiirenda HIV-nakkuse kulgu.
  • HIV nakkus ei muuda normaalse raseduse kulgu.
  • HIV ei kahjusta loote arengut.