Alkohol

Alkohol on uimasti, mida leidub eri vormides, sealhulgas õlu, siider, vein, alkoholi sisaldavad karastusjoogid ning kanged alkohoolsed joogid nagu viski, džinn ja viin.

Alkoholi saab osta vastava tegevusloaga jaekauplustest alates 18. eluaastast ning seda tarbivad mõistlikult paljud inimesed. Samas on alkohol oluline tervise- ja sotsiaalprobleemide tekitaja.

Alkoholi lühiajalised mõjud

Alkohol lõõgastab aju ja keha, mida mõned peavad nauditavaks. Paljud arvavad, et mõõdukas alkoholi tarvitamine (üks või kaks alkoholiühikut päevas: üks ühik on väike veiniklaas, ligikaudu veerand liitrit tavalise kangusega õlu või laagerõlu, pubides kasutatav mõõt kanget alkohoolset jooki) aitab maandada stressi, soodustab lõõgastumist ning tõstab söögiisu. Samas võivad selle mõjud muuta meeleolu ning põhjustada füüsilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme.

Soovituste alusel ei tohiks mehed juua üle kolme või nelja alkoholiühiku päevas. Naiste päevane limiit on kaks kuni kolm ühikut. Terve nädala koguse ära joomine ühe korraga (nö pummeldamine) ei ole soovitatav, kuna võib põhjustada koordinatsioonihäireid, oksendamist, emotsionaalsete reaktsioonide võimendumist (sh kurbus, nutmine, viha ja agressiivsus) ning teadvusetust. Rasedatel või rasedust plaanivatel naistel soovitatakse alkoholi üldse vältida.

Pohmell - peavalu, suukuivus, halb enesetunne ja väsimus - on eelmisel õhtul toimunud rohke joomise sagedaseks tagajärjeks. Nende nähtude põhjustajaks on dehüdratatsioon ja mürgistus, mistõttu tuleb alkoholi joomisel tarbida ühtlasi palju vett.

Isegi väike kogus alkoholi võib mõjuda koordinatsioonile, reageerimis- ja otsustusvõimele. Kui peate juhtima autot või töötama masinatega, ei tohi juua isegi väikest alkoholikogust. Alkoholi joomine äärmiselt suurtes kogustes võib viia koomasse või põhjustada isegi surma.

Alkoholi pikaajalised mõjud

Pikaaegne alkoholi rohke tarvitamine (meestel kümme või enam, naistel kuus või enam alkoholiühikut päevas) võib halvendada tervist, kuna mõjub maksale, südamele ja ajule. Igapäevane alkoholi tarvitamine võib põhjustada füüsilist ja psühholoogilist sõltuvust alkoholist.

Inimesed, kes joovad alkoholi palju, söövad sageli kehvalt, mis võib tekitada edasisi terviseprobleeme. Alkohol on depressant ja võib tekitada või muuta halvemaks mentaalseid, psühholoogilisi või emotsionaalseid probleeme. Kasutatuna koos ravimitega, näiteks valuvaigistid nagu paratsetamool, võivad alkoholil olla tõsisemad tagajärjed.

Alkohol ja HIV

Puuduvad tõendid selle kohta, et alkoholi mõõdukas tarvitamine teeks kahju HIV-ga inimestele. Samas, kui teil on hepatiit või kõrge kolesterool, võidakse teile soovitada alkoholi tarbimine lõpetada või vähendada seda.

Siiski on alkoholisõltuvus üsna omane HIV-ga inimestele ning alkoholi rohke tarvitamine võib mõjuda immuunsüsteemile ja aeglustada taastumist infektsioonidest. Nii loomadel kui katseklaasis tehtud katsed on näidanud, et alkohol võib immuunsüsteemi erinevate osade normaalsele talitlusele vahele segada, kahjustades immuunsüsteemi reaktsiooni infektsioonidele.

HIV-positiivsetel inimestel, kes tarvitavad alkoholi rohkelt ega võta HIV-vastaseid ravimeid, on üldiselt madalam CD4 rakkude tase kui nendel, kes tarvitavad alkoholi mõõdukalt.

CD4 rakkude taseme erinevus ei kehti nende rohkelt alkoholi tarvitajate puhul, kes võtavad HIV-vastaseid ravimeid, kuid võrreldes alkoholi mitte tarvitajatega on neil suurem tõenäosus unustada rohtusid võtmata.

Alkohol võib samuti kahjustada maksa, kuid terve maks on oluline selleks, et organism töötleks teatud antiretroviirusravimeid tõhusalt. Kolesterooli taseme tõus, mida mõned HIV-vastased ravimid soodustavad, võib suureneda alkoholi rohke tarvitamise tagajärjel.

Inimestel, kellel on hepatiit ning HIV, soovitatakse alkoholi üldse mitte tarvitada või teha seda minimaalselt. Inimestel, kelle maks on saanud kahjustatud alkoholi liigsest tarvitamisest (eriti, kui neil on hepatiit), tekivad tõenäolisemalt HIV-vastaste ravimite, eriti proteaasi inhibiitorite, kõrvalmõjud.

Praegu saadaval olevate HIV-vastaste ravimite ja alkoholi vahel ei ole täheldatud märkimisväärseid koostoimeid, kuid alkohol võib teatud ravimite tarvitamisel kõrvaltoimeid võimendada (nt rifampitsiin, rifabutiin, metronidasool). Oluline on apteekrilt üle küsida, kas ravimitega, mida võtate, on alkoholi ohutu tarvitada.

Alkohol võib põhjustada oksendamist. Kui te oksendate ühe tunni jooksul peale HIV-vastase või mõne teise retseptiravimi võtmist, tuleks sama annus uuesti sisse võtta.

Loe veel: