Tubakas

HIV ja suitsetamine/tubakatarvitamine

HIViga inimeste eluiga on pikenenud ja tervis parem, kuna kvaliteetne antiretroviirusravi on hõlpsamini kättesaadav. Kuid paljud HIViga inimesed suitsetavad või tarvitavad muid tubakatooteid või tubakatootega sarnaselt kasutatavaid tooteid (E-sigaret). Kui sul on HIV ja sa suitsetad, tekitad sa sellega oma organismile lisastressi. Suitsetamine võib soodustada mitmete tõsiste haiguste teket nagu kopsuvähk, ajuinsult ja südamehaigused. Oluline samm, mida saad teha oma tervise heaks, on suitsetamise mahajätmine. Su tervis hakkab paranema niipea, kui suitsetamisest loobud. Siit võid lugeda, miks on hea suitsetamisest loobuda.

Kuidas HIV ja suitsetamine organismi kahjustavad?

Suitsetamine ei kahjusta ainult kurku ja kopse, vaid ka südame-veresoonkonda ja mitmeid teisi organeid. Praktiliselt ei ole organit, mida tubaka tarvitamine ei kahjustaks. Suitsetamine on HIViga inimestele kahjulikum kui tervetele. Järgnevalt selgitame, kuidas suitsetamine mõjub HIViga inimeste organismile.

Suuhaavandid / suuvähk

HIViga inimestel võivad kergemini tekkida haavandid ja põletikud suus, keelel ja huultel (näiteks kandidoos) kui neil, kes ei ole HI-viirusega nakatunud. Suitsetamine muudab haavandid hullemaks ja võib põhjustada probleeme hammastega, igemepõletikku ja suuvähki.

Immuunsüsteem

Antiretroviirusravimid aitavad tugevdada immuunsüsteemi, et inimene ei haigestuks. Kuid suitsetamine nõrgendab immuunsüsteemi ja teeb haigustega võitlemise raskemaks.

Kopsuhaigused/kopsuvähk

HI-viirusega nakatunud ja suitsetavad inimesed haigestuvad kopsuvähki, bronhiiti ja teistesse kopsuhaigustesse sagedamini kui teised suitsetajad. Suitsetajatel on ka suurem risk haigestuda erinevatesse immuunpuudulikkuse korral esinevatesse kopsupõletikesse.

Emfüseem

HI-viirusega nakatunud ja suitsetavatel inimestel on suurem tõenäosus haigestuda emfüseemi. Kopsupuhitus ehk emfüseem kahjustab kopsualveoolide seinu ja teeb hingamise raskemaks. See võib viia surmaga lõppevate kopsuhaigusteni.

Probleemid südame ja vereringega

Antiretroviirusravimid võivad suurendada vererasvade ja kolesteroolisisaldust. Rasvad ja kolesterool pärsivad vereringet, tõstavad vererõhku ja avaldavad südamele suuremat survet. See võib suurendada südamehaiguste, infarkti või ajuinsuldi riski. Suitsetamine võib neid probleeme süvendada.

Muud haigused ja vähid

Suitsetamine kahjustab magu, neere, maksa, kõhunääret, põit jt. HI-viirusega nakatunud ja C-hepatiiti põdevad inimesed kahjustavad väga tugevalt oma maksa, kui nad suitsetavad.

Milliseid aineid sa suitsetamisega oma organismi viid?

Sigarettides leidub umbes 4000 kemikaali (näiteks tolueen, metanool, ammoonium, äädikhape, heksamiin, metaan, küllastunud rasvhape, süsinik monooksiid, nikotiin, arseen, kaadmium, butaan ja paljud teised). Paljud neist võivad põhjustada tõsiseid haigusi, kaasa arvatud vähki. Sigaretid sisaldavad ka nikotiini, mis tekitab sõltuvust. Nikotiin on närvimürk, mis on tugevuselt võrdne kokaiini või heroiiniga.

Veel suitsetamise mõjudest organismile võid lugeda siin.

Suitsetamine ja stress

Teadmine, et oled HIV-positiivne, võib tekitada stressi, ängistust ja depressiooni. Sulle võib tunduda, et suitsetamine aitab lõdvestuda, toime tulla stressiga ja sellele kõigele mitte mõelda. Selline mõnutunne on lühiaegne ja peatselt tekib vajadus uue sigareti süütamise järele. Kuid suitsetamine mõjutab sinu üldist tervist. Kui jätad suitsetamise maha, teed endale suure teene.

Suitsetamisest loobumine

Suitsetamisest loobumine mõjub hästi sulle ja sind ümbritsevatele inimestele.

Sina:

Sinu immuunsüsteem ja vereringe paranevad kolme kuu jooksul.
Suitsetamisest loobumine aitab antiretroviirusravimitel paremini toimida.
Ühe aastaga kahaneb südameinfarkti risk poole võrra.
Sul on rohkem energiat, põed vähem külmetushaigusi ja teisi tõbesid.
Säästad hulga raha: suitsetamine pakk päevas läheb aastas maksma sadu eurosid.

Perekond ja sõbrad:

Kaitsed nende tervist. Nendel, kes hingavad sisse teiste suitsetamisest tekkivat suitsu, on suurem oht haigestuda kopsuvähki ja südamehaigustesse kui nendel, kes ei viibi suitsetajate seltskonnas.
Kaitsed lapsi astma ja teiste hingamisprobleemide eest ning oled neile heaks eeskujuks.
Saate teha rohkem asju koos, näiteks käia trennis ja mitte-suitsetajatele mõeldud kohtades.

Enne suitsetamisest loobumist
Suitsetamine on sõltuvus, millest loobumine võib väga raskeks osutuda. Enamik inimesi proovib suitsetamist maha jätta mitu korda, enne kui see lõplikult õnnestub. Mõnede inimeste suitsusõltuvus võib olla sama tugev kui narko- või alkoholisõltuvus. Kuid hea ettevalmistuse korral on võimalik suitsetamine maha jätta. Järgnevalt mõned nõuanded, mis aitavad end ette valmistada ja eesmärgini jõuda.

1. Oled sa valmis loobuma? Suitsetamist on kergem maha jätta siis, kui oled selleks valmis ja soovid seda tõeliselt. Esiteks koosta loobumisplaan. Kirjuta üles kõik põhjused, miks sa suitsetamist maha jätta tahad, ja kõik asjad, mida sa suitsetamise asemel tegema hakkad.

2. Pane paika mahajätmise kuupäev. Vali üks kuupäev: umbes kuu aja kaugusel tänasest. Jäta endale aega sellel kuupäeval suitsetamisest loobumist ette võtta.

3. Toetu perekonnale ja sõpradele. Anna oma perele, sõpradele ja töökaaslastele teada, et otsustad suitsetamise maha jätta, et nad saaksid aidata sul sellest otsusest kinni pidada.

4. Küsi abi arstilt või tervishoiutöötajalt. Räägi oma loobumisotsusest arstiga või suitsetamisest loobujate nõustajaga. Nendelt on võimalik saada infot nikotiini asendamise ja teiste suitsetamisest loobumist hõlbustavate meetodite kohta.

Kuidas loobumisotsusest kinni pidada?

Kõrvalda kodust, autost ja töökohast kõik tuhatoosid, suitsud ja muud asjad, mis seostuvad suitsetamsega.
Ära luba inimestel oma kodus suitsetada. Palu suitsetajatel teie nina all mitte suitsetada.
Ära luba oma autos suitsetada.
Väldi alkoholi ja kohvi tarbimist või muid asju, mida suitsetamise ajal tavatsesid teha.
Organismis hakkavad toimuma mitmed positiivsed muutused, näiteks hingamine muutub kergemaks ning maitse- ja lõhnataju paraneb. Mõned muudatused võivad tekitada ebamugavust: näiteks suur suitsunälg, köhimine, närvilisus, mõtlemise hägusus või unehäired. Need nähud ei kesta kaua.
Kui tunned vajadust suitsetada, tee midagi, mis mõtted eemale viiks - hinga sügavalt sisse ja välja, tee väike jalutuskäik või midagi muud, mis sind tegevuses hoiab. Helista sõbrale või pereliikmele, kes sind kuulaks ja toetaks.
Premeeri end: märgi kalendris ära kõik päevad, mis on suitsetamisest loobumisest möödunud.

Milline on parim viis HIViga inimestel suitsetamisest loobuda?
Palju sõltub sellest, kui valmis sa oled loobuma. HIViga inimestel võib veidi rohkem abi vaja minna, kuna nad tarbivad ravimeid ja neil on meditsiinilised erivajadused. Ahelsuitsetajatel ehk tugevatel nikotiinsõltlastel (pakk või enam päevas) võib mahajätmine raskem olla. Järgnevalt mõned soovitused.

Lõpeta päevapealt
Tugeva tahtejõuga inimestel õnnestub suitsetamine päevapealt lõpetada. Suuremal osal inimestest õnnestub suitsetamisest loobuda lihtsamalt, kui nad kasutavad nikotiiniasendajat, ravimeid ja käivad nõustamisel.

Nikotiini asendamiseks on järgmised võimalused:

1. Nikotiiniplaastrid. Need pannakse otse nahale nagu tavalised plaastridki. Need annavad organismile väikestes kogustes nikotiini, kuni suitsunäljahood lõppevad. Plaastreid müüakse apteegis käsimüügist. Soovitav konsulteerida apteekri või nõustajaga.

2. Nikotiininäts. See näts on mõeldud nikotiininälja leevendamiseks võõrutusperioodi jooksul, kuid neil on ka omad ohud. Nikotiininätse müüakse apteegis käsimüügist. Soovitav konsulteerida apteekri või nõustajaga.

Ravimid
Tablettravi (toimeaine bupropioon või varenikliin) määrab arst ja vajadusel kirjutab retsepti.

Nõustamine
Kui tarvitad antiretroviirusravimeid ja lähed arsti või mõne teise meditsiinitöötaja vastuvõtule, võid neilt küsida nõu ja abi suitsetamise mahajätmiseks. Võid ka pöörduda tubakast loobumise nõustamiskabinetti. Sealt saad abi, mida vajad suitsetamisest loobumiseks ja sellest otsusest kinni pidamiseks.

Kui esimesel korral ei õnnestu, proovi uuesti
Kui sul ei õnnestu suitsetamisest loobuda esimese korraga, tea, et sa pole ainuke. Paljud inimesed on püüdnud suitsetamist maha jätta mitu korda, enne kui see lõplikult on õnnestunud. Kui hakkasid taas suitsetama, püüa aru saada, miks sa seda tegid ja õpi oma vigadest. Ära anna alla - pane paika uus loobumispäev ja alusta uuesti. Miljonid inimesed on suutnud suitsetamise maha jätta. Sina suudad ka!