Kellele ja kuidas seda öelda?

Igaühel peaks olema keegi, kellele rääkida oma elu rasketest seikadest. Mõtle siiski, kellele Sa oma nakatumisest räägid. Sa peaksid meeles pidama, et teadasaamine Sinu nakatumisest võib olla šokiks Sinu sõpradele ja lähedastele. Ka nemad peavad sellega omal moel hakkama saama. Kui Sul puuduvad sümptomid või neid esineb vähe, ei pruugi Sa oma nakkusest rääkida näiteks oma tööandjale. Nakkus ei ole takistuseks töötamisele, õppimisele ega harrastustele.

Lähedastele oma nakatumisest rääkimine

Kõik HIV-nakatunud inimesed võivad erinevatel eluperioodidel seista küsimuse ees, kas rääkida lähedastele oma nakatumisest. Kellele seda öelda? Mida öelda? Kuidas nad reageerivad? Teadmatuse ja häbimärgistamise tõttu võib oma HIV-sse nakatumisest rääkimine tunduda hirmutav. See on loomulik tunne, sest te ei tea kunagi ette, kuidas teised reageerivad.

Mõnikord arvavad HIV-ga inimesed, et nad peavad seda kõikidele ütlema. Tegelikult ei pea. On teatud inimesed, kellele te võite rääkida, nagu seksuaalpartnerid ja need, kellega olete ühist süstimisvarustust jaganud. Tõenäoliselt tahate seda öelda ka oma arstidele, et nad teaksid, missuguseid ravimeid te tarvitate ja milliseid terviseprobleeme otsida. Kuid te ei pea teavitama oma tööandjat, naabreid, kõiki sõpru, perekonda ja bussijuhti. See on teie asi, kellele te ütlete. Hea on, kui mõni lähedane sõber või perekonnaliige teab - nii on teil keegi, kellega toimuvast rääkida, eriti kui olete kurb või masendatud. Hea on ka see, kui teil on
keegi, kes aitab ravimite võtmist ja arsti visiidiaegu meeles pidada.

Mõnikord võivad perekonnaliikmed ja sõbrad masenduda, kui kuulevad teie nakatumisest. See on tihti seotud tõsiasjaga, et nad seostavad HIV-nakkust surmaga. Sageli peate just teie alguses oma sõprade ja perekonna jaoks tugev olema ning aitama neil selle teadmisega toime tulla. Kui te otsustate ravimeid võtta ja tervislikke eluviise järgida, mõistavad nad mõne aja pärast, et HIV-nakkusega võib pikka aega ja tervelt elada. Siis saavad nad olla teile heaks toeks.

Kui te otsustate öelda sõbrale või perekonnaliikmele, peaks teil olema nende jaoks veidi teavet HIV kohta. Nii saavad nad pärast uudisega kohanemist seda lugeda. Pidage meeles, et paljud inimesed võivad olla saanud HIV-nakkuse kohta ebaõiget või puudulikku  informatsiooni ja nad võivad uskuda asju, mis ei vasta tõele. Oluline on varustada neid õigete andmetega, et nad saaksid rohkem HIV kohta teada ja teid aidata. Nii nad mõistavad, et neil ei ole ohtu teilt HIV-d saada, kui nad just ei ole Teiega kaitsmata seksuaalvahekorras või ei jaga süstlaid.

Enese ettevalmistamine selliseks vestluseks aitab. Näiteks kui keegi ärritub ja hakkab nutma või vihastub ja hakkab karjuma, ei tohiks te omakorda ärrituda ega vastu karjuda. Mõnikord ütlevad inimesed sellises olukorras asju, mida nad tegelikult ei mõtle - püüdke aru saada, et inimesed võivad käituda selliselt hirmu tõttu. Mõnikord on inimestel vaja aega, et aru saada, mida see olukord nende jaoks tähendab.

Kui inimene räägib oma HIV-sse nakatumisest, võib mõni perekonnaliige või sõber mõista, et ka tema peaks tegema HIV-testi. Kui teil on selle inimesega hea suhe, võite pakkuda ennast HIV-testi tegemisele kaasa. Te olete selle ise varem läbi teinud ja saate nüüd oma lähedasele toeks olla.


Partneritele rääkimine

Partnerite all peame silmas inimesi, kellega olete olnud seksuaalvahekorras ja/või kellega olete jaganud nõelu ja süstlaid. Nendele rääkimine on oluline ja õige käitumisviis. Eelnevate partnerite olemasolu ei tähenda, et nad on nakatunud, kuid nad võivad seda olla. Seetõttu on oluline läbi mõelda, kellele rääkida. Kui nad saavad teada, et võivad olla HIV-nakkusega kokku puutunud, siis saavad nad minna tegema HIV-testi ja teisi vajalikke analüüse. Kui nad on nakatunud, võivad nad enne sümptomite ilmnemist saada arstiabi. Kui te olete mõne inimese kaudu HIV-ga kokku puutunud, kas te ei eelistaks siis, et te sellest teaksite? Kui inimene ei tea, et ta võib olla HIV-sse nakatunud, võib ta nakatada paljusid teisi. Partneritele ütlemine võib säästa mitte ainult nende tervist, vaid ka teiste oma.

Kui olete otsustanud, et tahate oma partneritele rääkida, pidage enne nõu oma arsti või nõustajaga, kuidas seda kõige paremini teha. Kellegi teisega rääkimine võib aidata teil välja mõelda parima viisi, kuidas oma nakatumisest partnereid teavitada. Vahel võib olla raske öelda inimestele, et nad peavad HIV-testi tegema, seetõttu tahate te endale võib-olla kedagi abiks. Näiteks võite soovida, et sõber, nõustaja, arst või meditsiiniõde oleks partneritele ütlemise hetkel koos teiega. Kui te tahate ise partneritele HIV-st teatada, on ka hästi.

Kui te arvate, et ei suuda ise oma partneritele HIV-st teatada, võib teie asemel seda teha arst. Kui te annate oma partnerite nimed ja kontaktandmed, võtab arst nendega ühendust ja teatab neile, et nad võivad olla HIV-ga kokku puutunud. Arst soovitab neil HIV-testi teha ja annab neile teada, kus ja millal saab nende elukoha lähedal HIV-testi teha. Arst ei avalikusta teie nime. Pidage meeles, et partneritele rääkimine on teie otsus ja keegi ei saa teid selleks sundida. Samas on see õige käitumine ning seaduse alusel on võimalik karistada neid, kes on teisi tahtlikult nakatanud.


Mida meeles pidada ja kuidas plaanida, enne kui räägite kellelegi enda nakatumisest HIV-sse?

  • Kaaluge enne lähedasele või partnerile oma nakatumisest rääkimist läbi plussid ja miinused.
  • Varuge teavet HIV kohta, et saaksite vastata küsimustele.
  • Otsustage, kas tahate rääkida ise või paluda kedagi endale abiks (arsti, nõustaja, sõbra jne).
  • Leidke sobilik aeg, et teil poleks vaja kiirustada, vaid saaksite vajadusel põhjalikult vestelda.
  • Leidke sobilik koht, kus saate olla omaette, ilma et keegi teid segaks.
  • Planeerige, mida ja kuidas te räägite.
  • Valmistuge võimalikeks reaktsioonideks, et te ise ei läheks endast välja ega ärrituks.
  • Leidke abi ja toetust edaspidiseks, juhul kui lähedane või partner vajab/soovib põhjalikumat nõustamist.