Psüühikahäired ja nende sümptomid

Depressioon

Üle minev kurbus on inimese elu vältimatu osa. See on normaalne reaktsioon eluraskustele, eriti olulistele kaotustele. Mõnel juhul on kurbus sügavam ja kestvam, kui selleks on põhjust, ja vahel tekib see ilmse välise põhjuseta. Niisugusel juhul pole enam tegemist üle mineva kurbuse või leinaga, vaid  depressiooniga.

Normaalse ja ravi vajava kurvameelsu se eristamine vajab arstilt erioskusi. Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust. Seda seisundit iseloomustavad madal enesehinnang koos süütundega, unehäired, jõuetus ning rõõmutunde kadu.

Sagedasemad depressiooni sümptomid on

  • kurvameelsus
  • varem huvi pakkunud tegevused ei tekita enam huvi või ei meeldi üldse
  • süü- või väärtusetusetunne
  • surma- või enesetapumõtted
  • uinumisraskused või unehäired
  • liigne magamine
  • isumuutused
  • muutused kehakaalus
  • väsimus või energiapuudus
  • rahutus või ärrituvus,
  • puudulik keskendumisvõime

Ärevushäired

Ärevus ja hirm on normaalsed emotsioonid ohu korral. Paljudel inimestel esineb aeg-ajalt tavalise stressiga kaasuvaid ärevuse sümptomeid, millega enamasti tullakse toime. Kuid vahel võib ärevus muutuda pikaajaliseks ja takistada tavapärast elu ning halvendada elukvaliteeti.

Ärevushäire tavalised sümptomid on

  • üleliigne muretsemine
  • rahutus, võimetus lõõgastuda
  • kergesti ehmumine tühistel põhjustel
  • närvilisus, mis segab igapäevaste toimetuste tegemist
  • kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus
  • hirm surma või suremise ees
  • kartus jääda lähedastest hüljatuks
  • kartus jääda üksinda

Lisaks võib esineda mitmeid kehalisi sümptomeid: südame kloppimine, higistamine, värisemine,  suukuivus, hingamisraskused ning lihaspinge ja sellega seotud valud.

Uneprobleemid

Uneprobleem võib olla vaimse ja ka füüsilise tervise häirete osa. Naistel esineb uneprobleeme mõnevõrra enam kui meestel, sagedus tõuseb vanuse kasvades. Enne kui hakkad une parandamiseks katsetama ravimitega, vaata üle oma elustiil. Hea une jaoks on oluline unehügieen. Mõned lihtsad nõuanded selleks on

  • tõuse igal hommikul (ka puhkepäevadel) enam-vähem ühel ja samal ajal
  • mine magama igal õhtul enam-vähem ühel ja samal ajal
  • mine magama siis, kui oled väsinud
  • kui teed lõunauinakut, siis olgu see lühike ning enne kella kolme pärastlõunal
  • voodi olgu vaid puhkamise, seksi ja magamise jaoks, mitte lugemise, söömise, töötamise jms kohaks
  • magamistuba olgu jahe ja rahulik ning võimalikult pime
  • väldi aktiivset füüsilist ja vaimset tegevust paar tundi enne magamaminekut
  • väldi alkoholi tarvitamist enne magamaminekut, sest selle kasulik mõju kestab vaid lühikest aega
  • ära joo kohvi ja kofeiini sisaldavaid jooke õhtusel ajal
  • ära suitseta enne magamaminekut

Alkoholism

Alkoholism on kõige levinum sõltuvushaigus. Selle peamine tunnus on, et alkoholi tarvitamine on inimesele tähtsam kui kõik muu. Inimesel kujuneb alkoholitaluvuse tõus koos ühe või mitme alljärgneva sümptomiga

  • abstinentsisümptomite leevendamine joomisega
  • joomise kordumine pärast abstinentsperioodi
  • puudulik kontroll tarbitud alkoholikoguse üle

Sõltuvuse varased märgid ja sümptomid ilmnevad tavaliselt aeglaselt ja hiilivalt. Lihtne nõue, et alkoholitarbimist tuleb vähendada, on kõige edukam meetod. Vanematele patsientidele ja neile, kelle sõltuvussümptomid on tõsisemad, tuleb soovitada täielikku alkoholist loobumist. Alkoholismi arenemist tuleb katsuda pidurdada ja mida varem seda teha õnnestub, seda paremad on tulemused. Kindlasti võiks pöörduda nõu saamiseks psühhiaatri poole. Abi võib saada ka käitumis- või grupiteraapiast (näiteks Anonüümsed Alkohoolikud).