HIV-nakkuse staadiumid

HI-viirus kuulub nn. retroviiruste hulka. Peale nakatumist hakkab organism tootma viiruse vastu antikehasid. Haiguse kulg sõltub sellest, kellelt inimene on nakkuse saanud, millise viirusetüübiga on inimene nakatunud ning tema üldisest tervisest. Lisaks sellele nõrgendavad inimese organismi vastupanuvõimet HI-viirusele samaaegselt põetavad nakkushaigused - nagu näiteks suguhaigused, aga kindlasti mitte ainult. Pärast nakatumist järgneb keskmiselt kahe kuni kolme nädala (varieerumisega viiest päevast kolme kuuni) pärast HIV-nakkuse äge faas. Osadel inimestel kulgeb see ilma sümptomiteta, osadel tekivad tavalise viirusnakkuse sümptomid (palavik, kurguvalu, liigesevalu). Peale HIV-nakkuse ägedat faasi algab sümptomiteta faas (asümptomaatiline, varjatud kulgemise faas), mis võib kesta aastaid (keskmiselt kaks kuni kümme aastat). Selle perioodi ainsateks nähtudeks võivad olla peavalud ning püsiv valutu lümfisõlmede suurenemine (läbimõõdus üle 1 cm). Seda nimetatakse ka LAS-faasist (lymphadenopathy syndrome - lümfadenopaatia ehk lümfisõlmede suurenemine). Selles faasis võivad ilmneda ka sümptomid nahal nagu ekseem ja psoriaas. Üldiselt aga püsib inimese tervis jätkuvalt hea ja ta võib jätkata tavalisel moel oma igapäevast elu.

Peale LAS-faasi, kui haigus süveneb ning vastupanuvõime väheneb, hakkab ilmnema rohkem sümptomeid. Neli kuni kaheksa aastat pärast nakatumist tekib ravimata juhtudel nn varane HIV-tõbi, mille peamisteks tunnusteks on süvenev väsimus, öised higistamishood, palavikud, peavalud, krooniline kõhulahtisus ja mitmesugused seeninfektsioonid (peamiselt kandidoos ehk pärmseennakkus), haavandid ja põletikud suus ning parodontoos ehk hambakõrvalkoe haigus. Sageli tekivad esimesed sümptomid nahale ja limaskestale erinevate bakterite ja viiruste poolt põhjustatud põletike näol. Seda nimetatakse ka ARC (AIDS Related Complex) faasiks.

Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt kaks aastat hiljem oma lõppfaasi, mida nimetatakse HIV-haiguseks ehk AIDSiks. AIDSist räägitakse siis, kui HIV-nakatunu haigestub mõnda oportunistlikusse haigusesse või kasvajasse. Oportunistlikud haigused on haigused, mida tugeva immuunsüsteemiga inimesed ei põe, kuid HIV-nakatunu nõrgenenud vastupanuvõime ei ole suuteline nendele haigustele vastu seisma.

Tähtis on rõhutada, et ajavahemik HIV nakatumisest AIDS-i staadiumini varieerub sõltuvalt inimesest. Mida tugevam on inimese organism, mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. On väga oluline, et HIV-i nakatunud inimene pöörab tähelepanu tervislikele eluviisidele ning käib ettenähtud aegadel nakkushaiguste arsti ehk infektsionisti vastuvõtul.

Loe lisaks: