HIVst rääkimine

Keda teavitada sellest, et sul on HIV?

See on sinu enda otsustada, kellele HIVsse nakatumisest räägid. Siiski on teatud inimesed, kellele sa peaksid rääkima, nagu seksuaalpartnerid ja need, kellega oled ühist süstimisvarustust jaganud. Sa võiksid seda öelda ka oma arstidele, et nad teaksid, milliseid ravimeid sa tarvitad ja milliseid terviseprobleeme sinult otsida. Kuid sa ei ole kohustatud teavitama oma tööandjat, naabreid, kõiki sõpru ega perekonda.

Sina otsustad, kellele sa räägid, et sul on HIV.

Räägi oma partneritele

Kindlasti on oluline, et räägiksid oma HIVst partneritele, kellega oled olnud seksuaalvahekorras ja/või kellega oled jaganud nõelu ja süstlaid. Neile on eluliselt tähtis teada, et neil on olnud kokkupuude HIVga.

Sinu partnerid, nii praegune kui ka eelmised, ei pruugi, kuid võivad olla HIVga nakatunud. Võimalik, et su partner ei ole oma HIVst veel ise teadlik. Kui räägid talle enda diagnoosist, teab ka sinu partner minna HIV-testi tegema ja testi positiivse vastuse korral alustada kiiresti HIV-vastast ravi.

Kui sa ei ütle oma partnerile, et sul on HIV ja oled temaga kaitsmata seksuaalvahekorras, loetakse seda tahtlikuks nakatamiseks. Tahtliku HIVga nakatamise eest võib Eestis karistada saada karistusseadustiku § 118 järgi, mis käsitleb raske tervisekahju põhjustamist.

Palu endale kedagi abiks

Kui oled otsustanud oma partnerile HIVsse nakatumisest rääkida, pea enne nõu oma arsti või nõustajaga. Nemad oskavad soovitada, kuidas seda kõige paremini teha. Kui sa tunned, et sul on üksi raske partneriga rääkida, võid paluda endale kedagi abiks. Näiteks sõbra või nõustaja, kes oleks sel hetkel koos sinuga. Kui tunned, et saad üksi paremini hakkama, on ka see õige valik. Peaasi, et tunneksid end mugavalt.

Arst võib sinu eest rääkida

Kui tunned, et ei suuda ise oma partneritele HIVst teatada, võib sinu asemel teha seda arst. Kui annad oma partnerite nimed ja kontaktandmed, võtab arst nendega ühendust ja teatab neile, et nad võivad olla HIVga kokku puutunud. Arst soovitab neil HIV-testi teha ja annab neile teada, kus ja millal saab nende elukoha lähedal HIV-testi teha. Arst sinu nime ei avalikusta.

Lähedastele rääkimine

Oleks hea, kui mõni lähedane sõber või perekonnaliige teab sinu HIV diagnoosist. Nii on sul keegi, kellega rääkida, eriti kui oled kurb või masendunud. Hea on ka see, kui on keegi, kes aitab sul ravimite võtmist ja arsti visiidiaegu meeles pidada.

Siiski mõtle hoolikalt läbi, kellele oma diagnoosist rääkida. HIVst teada saamine võib ka sinu sõpradele ja lähedastele olla šokk. Ka nemad peavad sellega omal moel hakkama saama ja kõik ei pruugi selleks valmis olla.

Varusta oma lähedasi õige informatsiooniga

HIV kohta levib palju müüte ja ebaõiget infot. Ka sinu lähedased võivad uskuda asju, mis ei vasta tõele. Mõnikord võivad nad sinu HIVst kuuldes masendusse sattuda, kuna seostavad seda surmaga.

Enne lähedastega rääkimist kogu HIV kohta õiget infot, mida neile jagada ja millega nad peale sinu uudise kuulmist tutvuda saaksid. Mida rohkem nad HIV kohta teavad, seda vähem on neil põhjendamatuid hirme ja seda paremini oskavad nad sulle toeks olla.

Valmista end vestluseks ette

Sellised vestlused ei pruugi lihtsad olla, kuid enese ettevalmistamine ootamatuteks reaktsioonideks võib aidata. Näiteks, kui keegi ärritub ja hakkab nutma või vihastub ja hakkab karjuma, ei tohiks sina omakorda ärrituda ega vastu karjuda. Mõnikord ütlevad inimesed sellises olukorras asju, mida nad tegelikult ei mõtle – püüa aru saada, et nad võivad käituda niiviisi hirmu tõttu. Mõnikord on inimestel vaja aega, et aru saada, mida see olukord nende jaoks tähendab.

Vestluse tulemusena võib mõni pereliige või sõber mõista, et võiks ka ise HIV-testi teha. Kui teil on omavahel head ja usalduslikud suhted, võid pakkuda ennast HIV-testi tegemisele kaasa. Siin saad sina temale toeks olla, sest oled selle ise juba läbi teinud.

Tööandjale rääkimine

Tööandjale ei ole mingit vajadust ega kohustust oma haigustest rääkida. HIV ei ole takistuseks töötamisele, õppimisele ega harrastustele. Kui sul on oma tööandjaga lähedane suhe, siis võid muidugi oma muret jagada.

• Kaalu enne lähedasele või partnerile oma nakatumisest rääkimist läbi plussid ja miinused.
• Varu teavet HIV kohta, et saaksid vastata küsimustele.
• Otsusta, kas tahad rääkida ise või paluda kedagi endale abiks (arsti, nõustaja, sõbra jt).
• Leia sobilik aeg, et sul poleks vaja kiirustada, vaid saaksid vajaduse korral pikemalt vestelda.
• Leia sobilik koht, kus saate olla omaette, ilma et keegi segaks.
• Planeeri, mida ja kuidas räägid.
• Valmistu võimalikeks reaktsioonideks, et sa ise ei läheks endast välja ega ärrituks.
• Leia abi ja toetust edaspidiseks, juhul kui lähedane või partner vajab/soovib põhjalikumat nõustamist.