Mida teeb HIV inimese organismis?
HIV on pikaajaline, aeglaselt süvenev infektsioon. HIV võib kulgeda erinevalt. Infektsiooni kulgu saab pidurdada, kui alustada õigel ajal antiretroviirusraviga (ARV-ravi). Ilma ravita kujuneb välja HIV viimane faas, mida nimetatakse ka AIDSiks ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomiks.
CD4 rakud
HIV ründab ja hävitab valgeid vereliblesid, täpsemalt CD4 rakke, millel on väga tähtis roll organismi kaitsmisel nakkuste eest. CD4 rakkude hulga vähenemisega nõrgeneb aja jooksul immuunsüsteem ja organismi kaitsevõime langeb.
HIV kasutab paljunemiseks, täpsemalt enda koopiate tegemiseks, CD4 rakkusid. HIV elutsükkel koosneb mitmest etapist.
HIV elutsükkel
- HIV seob ennast CD4 rakuga ja siseneb rakku.
- HIV sisaldab kaks koopiat pärilikku materjali RNA kujul. Kui viirus rakku siseneb, siis esmalt kirjutatakse viiruse RNA molekulid ümber DNA-ks.
- Viiruse RNA alusel toodetud DNA siseneb rakutuuma.
- Viirusliku DNA jupike lülitatakse kromosoomidesse ehk, teisisõnu öeldes, viirus peidab oma geenid meie geenide vahele.
- Viirusliku DNA alusel toodetakse viiruste uute koopiate jaoks RNA molekulid, millest osa kasutatakse uute viiruste geneetiliseks infoks ja osa viiruse ehituseks vajalike valkude tootmiseks. Kuid nüüd ei toodeta viirusest pärinevate geenide alusel meie organismile vajalikke komponente, vaid hoopis uute viirusosakeste moodustamiseks vajalikke komponente.
- Nakatunud rakkudest punguvad üha uued viirused, mis nakatavad organismis järjest uusi rakke. Viiruse hulk organismis hakkab järjekindlalt tõusma.
Nakatunud rakud ei saa aru, et nende kromosoomidesse lülitunud viiruslike geenide põhjal toodetakse suurel hulgal hoopis viirusele vajalikke valke. Igas ööpäevas toodetakse inimese kehas miljardeid uusi viiruseosakesi. HIVga elava inimese igas milliliitris veres võib olla miljoneid viirusosakesi.
HIV staadiumid ja infektsiooni kulg
HIV-infektsioon kulgeb tavaliselt kolme staadiumina.
Äge HIV-infektsioon
Osadel inimestel tekivad 2–4 nädalat pärast nakatumist gripilaadsed nähud: palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine jmt. Selline seisund kestab mõne nädala, seejärel haigusnähud taanduvad. Kui sa arvad, et võid olla hiljuti HIVsse nakatunud ja sul on gripilaadsed sümptomid, tee HIV-test!
Ägeda HIV-infektsiooni ajal ei pruugi inimesed mõelda sellele, et nad on HIVsse nakatunud, kuna neil ei pruugi sümptomeid üldse olla.
Varajases staadiumis paljuneb HIV väga jõuliselt ja kiiresti. Ägeda HIV-infektsiooni ajal on ka HIV ülekande risk suur, sest veres on väga kõrge viiruse tase.
HIV-antikehad võivad selles staadiumis veel puududa. Seetõttu tuleb testimise korral arvestada testi nn aknaperioodiga. Näiteks kiirtest määrab üksnes antikehi ja aknaperiood on kuni kolm kuud.
Krooniline HIV-infektsioon
Asümptomaatiline
Teise staadiumi ajal kaebuseid ei ole ja HIVle viitavaid sümptome ei esine. Kuna enesetunne on hea, siis ei oska HIVga elav inimene kahtlustada, et on viirusekandja ja võib nakatada teisi inimesi.
Selles staadiumis paljuneb HIV organismis edasi ja jätkab järjekindlalt immuunsüsteemi nõrgestamist. Selline periood võib kesta kuni kümme aastat, enne kui enesetunne halveneb ja tekivad HIVle iseloomulikud sümptomid.
Umbes 5%-l HIVga elavatest inimestest ei progresseeru HIV-infektsioon pikka aega. Inglise keeles nimetataks neid long-term nonprogressors ehk elite controllers. Nendel inimestel on tugev immuunsüsteem (CD4 on>500 rakku/mm3) ja viiruskoormus väga madal või mittemääratav isegi ilma ARV-ravita.
Sümptomaatiline
Sagedasemad iseloomulikud sümptomid on:
- Ebaselge põhjusega palavik >1 kuu
- Põhjuseta kaalulangus >10% esialgsest kaalust
- Kandidoos suu- ja suguelundite limaskestadel
- Lümfisõlmede suurenemine
- Krooniline kõhulahtisus
- Korduvad kopsupõletikud
- Korduvad herpesinfektsioonid
- Vöötohatis
- Günekoloogilised põletikud
- Öine higistamine
AIDS
Ilma ravita võib HIV viimases staadiumis välja kujuneda omandatud immuunpuudulikkuse sündroom ehk AIDS (acquired immunodeficiency syndrome). AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena.
Viimasesse staadiumisse jõudes on HIV hävitanud immuunsüsteemi ja organism ei suuda võidelda teda ümbritsevate nakkuste ja oportunistlike infektsioonidega. AIDS diagnoositakse kui CD4 rakkude arv on < 200 rakku/mm3 ja inimene põeb ühte või enamat oportunistlikku infektsiooni või kasvajat.
AIDS kujuneb välja umbes kümme või rohkem aastat pärast nakatumist ning võib lõppeda surmaga.
Kui oled teada saanud, et oled nakatunud HIVsse, pöördu kiiresti nakkusarsti vastuvõtule. Õigeaegne ARV-ravi hoiab ära AIDSi tekke.
Mis on oportunistlikud infektsioonid?
Oportunistlikud infektsioonid on nakkused, millesse nõrgestatud immuunsusega inimesed haigestuvad kergemini kui terve immuunsüsteemiga inimesed, ja haiguse kulg on neil inimestel raskem.
HIVga elavad inimesed põevad kõige sagedamini järgmiseid oportunistlikke infektsioone:
- Kandidoos
- Herpes simplex viirus 1 (HSV1),
- Salmonelloos
- Toksoplasmoos
- Tuberkuloos
- Pneumokoki nakkus
- Erinevate haigustekitajate põhjustatud kopsupõletik