Seksuaalsel teel levivad infektsioonid

Mis see on?

Tekitajaks on väga nakkav B-hepatiidi viirus (HBV), mis põhjustab maksapõletikku ja võib põhjustada kroonilisi maksakahjustusi.

Kuidas ja millal avaldub?

Sümptomid ilmnevad 60–150 päeva pärast nakatumist.

Sümptomid: iiveldus, gripitaolised sümptomid, kõhuvalu, silmade ja naha kollasus, tume uriin ja hele väljaheide.

Kuidas levib?

Levib kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal ning verega (ka näiteks nõelte ja süstalde ühisel kasutamisel).

Kuidas ravida?

Haiguse ägedas faasis ravitakse ainult sümptomeid. Kroonilise B-hepatiidi raviks kasutatakse mitmeid ravimeid. B-hepatiidi viirust ei saa välja ravida, enamikul kaob see organismist ise, aga mitte kõigil.

Mida veel teada?

B-hepatiidi vastu on olemas vaktsiin!

Alates 2003. aastast vaktsineeritakse Eestis riikliku immuniseerimiskava alusel kõiki vastsündinuid. Alates 2018. aastast vaktsineeritakse lapsi kolme kuu vanuselt. Enne 2003. aastat sündinud lapsi vaktsineeriti 13. eluaastal. Soovi korral saab lasta end vaktsineerida ka hilisemas vanuses. Kui põed B-hepatiiti, tuleb kindlasti vaktsineerida sinu püsipartnerit.

Mis see on?

Tekitajaks Herpes simplex viirus (HSV). Herpesviirusesse nakatumine võib põhjustada villide teket nakatumiskohal.

Kõige tuntum herpese vorm on ohatis, mis esineb huultel või suu limaskestal. Kui herpesviirusest põhjustatud villikesed esinevad suguelunditel või nende ümbruses, siis nimetatakse haigust genitaalherpeseks.

Kuidas ja millal avaldub?

Villid võivad tekkida tuppe, pärakusse või nende ümbrusesse, samuti peenisele või munanditele. Lisaks võivad suureneda kubeme lümfisõlmed ja esineda valulikku urineerimist. Esimesel korral võivad kaasneda gripilaadsed sümptomid koos palavikuga. Sümptomid võivad korduda. Järgmiste episoodide puhul on need tavaliselt leebemad. Sümptomid kaovad nädala-paari jooksul iseenesest, kuid viirus jääb organismi püsima.

Kuidas levib?

Genitaalherpes levib nii tupe-, päraku- ja suuseksi ajal. Nakatuda võib, kui puutud kokku:

• teise inimese herpese villidega
• sellise inimese süljega, kellel on suus herpes
• inimese nahaga piirkonnas, kus on parajasti herpese lööve

Kuidas ravida?

Herpest ei saa välja ravida. Olemasolevad ravimid leevendavad haigustunnuseid, lühendavad lööbe kestvust ja võivad pikendada lööbimiste vahelist perioodi. Inimesed, kellel löövet ei ole, ravi ei vaja. Kuna aga herpesega inimene võib oma partnerit nakatada ka siis, kui tal endal silmaga nähtavat löövet ei ole, peab ta seksuaalvahekorra ajal alati kasutama kondoomivõi turvakilet.

Mida veel teada?

Rase naine, kellel on herpes, võib sünnituse ajal nakatada vastsündinut. Sünnitaja peaks arste teavitama, kui tal on sünnitama minnes herpese villid või haavandid.

Mis see on?

Tekitajaks on bakter nimega Chlamydia trachomatis, mis põhjustab kuse- ja suguelundite põletikke.

Kuidas ja millal avaldub?

Klamüdioosi nakatumisel võib esineda voolust tupest, ebaregulaarset veritsust tupest (eriti pärast seksuaalvahekorda) või valu alakõhus. Meestel võib esineda eritist peenisest või on urineerimine valulik.

Kuidas levib?

Levib kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal.

Kuidas ravida?

Klamüdioosi ravitakse antibiootikumidega.

Mida veel teada?

Võimalikud tüsistused väljaravimata haiguse korral:

Meestel: munandimanuste ja ka eesnäärme põletik.

Naistel: võib olla lastetuse või emakavälise raseduse põhjuseks ning rase klamüdioosihaige naine võib sünnituse käigus nakatada oma vastsündinut.

Haiguse põdemine ei anna eluaegset immuunsust ja seetõttu võib korduvalt nakatuda.

Mis see on?

Mükoplasmoosi tekitaja on Mycoplasma genitalum bakter, mis põhjustab klamüdioosiga sarnanevat suguteede põletikku.

Kuidas ja millal avaldub?

Mükoplasma võib põhjustada naistel rohkenenud voolust, vahekorrajärgset veritsust ja alakõhuvalu. Meestel võib esineda limast eritist kusitit või valulikku urineerimist.

Kuidas levib?

Levib kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal.

Kuidas ravida?

Mükoplasmat ravitakse antibiootikumidega. Kui mükoplasmat õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada väikese vaagna põletikulist haigust ja emakavälist rasedust naistel, viljatust nii meestel kui ka naistel.

Mis see on?

Tekitajaks on inimese papilloomviirus (Human Papilloma Virus), ms tekitab õrnroosasid nahavärvi näsasid või tüükataolisi moodustisi suguelundite piirkonnas. Need võivad olla erineva suuruse ja kujuga, üsna tihti lillkapsa sarnased.

Kuidas ja millal avaldub?

Tekkinud näsad võivad nii meestel kui ka naistel põhjustada sügelust, valulikkust, eritist, vähest veritsust, lõhekesi ja muid põletikulisi nähtusi, eriti kui lisandub mingi muu nakkus. Tavaliselt esineb hulk väikeseid nahavärvi näsasid, mis võivad kasvada ja levida. Kondüloomid võivad tekkida nädalaid kuni aastaid pärast nakatumist ja tavaliselt iseenesest ära ei kao.

Kuidas levib?

Levib seksuaalsel teel ja nahk-naha kontaktil.

Kuidas ravida?

HPV-infektsiooni ei ole võimalik välja ravida. Kondüloomid aga alluvad suhteliselt hästi ravile, kui määrida neid spetsiaalse ravimiga. Vahel on vaja kasutada ka muid ravivõtteid nagu külmutamine, kõrvetamine, laserravi. Partnerid vajavad ravi juhul, kui ka neil esinevad kondüloomid.

Mida veel teada?

Inimese papilloomviiruse teatud tüved põhjustavad emakakaelavähki, harvem võivad need põhjustada ka teiste paikmete vähki nii meestel kui ka naistel. Papilloomviiruse enamlevinud tüvedesse nakatumist ja neist tingitud haigustesse jäämist saab ennetada HPV-vastase vaktsiiniga.

Mis see on?

Kubemetäid (Phthirus pubis) on hallikaspruunika värvusega, 2–3 mm suurused parasiidid, kes elavad kubemekarvades ja paljunevad munedes.

Kuidas ja millal avaldub?

Kubemetäid põhjustavad sügelust kubemekarvades paar päeva või nädalat pärast intiimset kehalist kokkupuudet kellegagi, kellel on kubemetäid.

Kuidas levib?

Levivad tupe-, päraku- ja suuseksi ajal, aga muude tihedate kehaliste kontaktide ajal ja ühise voodipesu kaudu.

Kuidas ravida?

Raviks saab osta apteegist kubemetäide vastast ravimit ning seda hoolikalt kasutusjuhendit järgides kasutada. Kindlasti tuleb pesta oma riided, linad ja käterätid, et hävitada täid ja munad. Samuti tuleb ravida partnerit.

Mida veel teada?

Parem on mitte jagada teistega oma aluspesu ja kasuta alati puhast voodipesu.

Haiguse põdemine ei anna eluaegset immuunsust ja seetõttu võib korduvalt nakatuda.

Mis see on?

Sügelisi tekitav sügelislest (Sarcoptes scabiei var Hominis) on väike, palja silmaga peaaegu nähtamatu parasiit.

Kuidas ja millal avaldub?

Umbes 2–3 nädalat pärast nakatumist tekib tugev sügelus, mis ägeneb tavaliselt õhtuti enne magama jäämist. Enamasti pesitsevad lestad kohtades, kus nahk on õrnem: suguelundite ümbruses, munandikottidel, kaenlaalustes, sõrmede vahel, käsivartel, rindadel, kõhul ja reitel.

Kuidas levib?

Nakatumine toimub vahetul kontaktil haige inimesega ning kaudselt voodipesu ja riideesemete kaudu.

Kuidas ravida?

Raviks kasutatakse spetsiaalset kreemi. Järgige hoolikalt kasutusjuhendit ning peske oma riided, linad ja käterätid. Ravida tuleb kõiki, kellega on haigestunul lähikontakt, hoolimata sellest, kas nad sügelevad või mitte.

Mida veel teada?

Ärge jagage teistega oma aluspesu ja kasutage alati puhast voodipesu.

Haiguse põdemine ei anna eluaegset immuunsust ja seetõttu võib korduvalt nakatuda.

Mis see on?

Tekitajaks on bakter nimega Treponema pallidum. Esimeses etapis kahjustab infektsioon suguelundeid, kuid ravimata juhtudel võib kahjustada teisi organeid.

Kuidas ja millal avaldub?

Tavaliselt 2–3 nädalat, aga vahel ka kuni 12–13 nädalat pärast nakatumist tekib üks või mitu tihket, tavaliselt valutut, roosakaspunast haavandit. Mõne aja pärast suurenevad selle piirkonna lümfisõlmed, mis on samuti valutud. Haavandid võivad ka ise paraneda, kuid haigus areneb edasi.

Võib esineda ka halvenenud enesetunne, väsimus jne. Need nähud võivad ka ise kaduda ja jälle uuesti tekkida.

Kuidas levib?

Levib kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal. Võib levida ka vere kaudu või haigelt emalt lootele raseduse või sünnituse ajal.

Kuidas ravida?

Süüfilist on võimalik ravida antibiootikumidega, kuid vaid esimeses ja teises staadiumis.

Mida veel teada?

Võimalikud tüsistused väljaravimata haiguse puhul on kahjustused kesknärvisüsteemis ja südame-veresoonkonnas.
Haiguse põdemine ei anna eluaegset immuunsust ja seetõttu võib korduvalt nakatuda.

Mis see on?

Tekitajaks on algloomade hulka kuuluv parasiit nimega Trichomonas vaginalis.

Kuidas ja millal avaldub?

Trihhomoniaasi tekitajad põhjustavad põletiku tupe või kusiti limaskestas.

Naistel: lehkav vahutav tupevoolus, mis võib mõnikord olla veresegune. Võib esineda ka suguelundite turset ja valulikkust.
Meestel: haigustunnused sageli puuduvad, vahel võib meestel esineda eritist ja valu kusitis või valulikkust urineerimisel.

Kuidas levib?

Trihhomoniaas levib põhiliselt seksuaalsel teel.

Kuidas ravida?

Trihhomoniaasi ravitakse antibiootikumidega.

Mida veel teada?

Haiguse põdemine ei anna eluaegset immuunsust ja seetõttu võib korduvalt nakatuda.

Mis see on?

Ahvirõuged (inglise keeles monkeypox) on zoonoosse päritoluga viirushaigus, mis levib piisknakkusena, otsesel kokkupuutel kahjustatud nahaga või kaudselt läbi pindade/esemete, mis on saastunud haigustekitajaga. Ahvirõugeid põhjustab ahvirõugete viirus Orthopoxvirus simiae.

Kuidas ja millal avaldub?

Nakatumisest haigestumiseni kulub tavaliselt 6–13 päeva, aga peiteperiood võib kesta ka kuni 21 päeva. Haigus kestab 2–4 nädalat.

Ahvirõugetesse haigestunud inimesel võib tekkida lööve kätele, jalgadele, näole või suhu, aga ka kubemepiirkonda, suguelunditele ja päraku ümber.

Lööve läbib erinevad etapid. Esmalt tekivad maakulid (laigud), seejärel paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed), vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed). Vesiikulitest tekivad pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed), mis kattuvad koorikutega, mis kuivavad ja kukuvad maha.

Muud sümptomid:

• palavik
• külmavärinad
• lümfisõlmede turse
• kurnatus
• lihasvalu ja seljavalu
• peavalu
• ülemiste hingamisteede viirusele sarnanevad sümptomid (nt kurguvalu, ninakinnisus või köha)

Esineda võivad kõik või vaid mõned sümptomid.

• Enne lööbe tekkimist võivad esineda gripilaadsed sümptomid.
• Mõnel inimesel tekib esmalt lööve, millele järgnevad muud sümptomid.
• Mõned inimesed kogevad ainult löövet.

Kuidas levib?

Haigus levib kontakti teel haige looma või inimesega.

Loomalt saab nakatuda kontakteerudes metsikloomaga või tarbides looma mittepiisavalt termiliselt töödeldud liha.

Inimeselt saab nakatuda, füüsilise kontakti teel, sealhulgas kokkupuutel:

• ahvirõugete lööbe, kärnade või haigust põdeva inimese kehavedelikega;
• esemete (seksimänguasjad), kangaste (riided, voodipesu või rätikud) ja pindadega, millel on olnud kontakt ahvirõugeid põdeva inimesega,
• ahvirõugeid põdeva inimese hingamisteede eritistega.

Füüsiline kontakt võib olla ka intiimkontakt, sealhulgas:

• suu-, päraku- ja tupeseks või ahvirõugeid põdeva inimese suguelundite või päraku puudutamine,
• kallistamine, massaaž ja suudlemine,
• pikaajaline näost näkku kontakt.

Kuidas ravida?

Ravi on sümptomaatiline ja toetav, nt palaviku alandamine, sügelemise leevendamine, piisava vedeliku tarvitamine, ning sekundaarse bakteriaalse nakkuse ennetamine. Harva esinevate raskemate juhtumite ravis kasutatakse ravimit Tecovirima.

Kas ahvirõugete vastu saab vaktsineerida?

Kokkupuute eelne vaktsineerimine riskirühmades on oluline ahvirõugetesse haigestumise ära hoidmiseks.

Ahvirõugetest on kõige enam mõjutatud meestega seksivad mehed või inimesed, kellel on lühikese aja jooksul mitu või anonüümsed seksuaalpartnerid (sõltumata seksuaalsest suundumusest). Nakkusoht on kõrgem ka endeemilistesse piirkondadesse reisijatel. Riskirühma kuuluvad 18-aastaseid isikuid, kes võivad sattuda elustiilist (seksuaalkäitumine, reisimine, töö jne) sõltuvalt lähikontakti kinnitatud või tõenäolise ahvirõugete haigusjuhuga nakkusohtlikus perioodis.

Vaktsineeritakse ka ahvirõugetesse nakatunute lähikontaktseid, mis eeldab ahvirõugetesse haigestunud inimesega ühe katuse all elamist, kokkupuudet haige inimese naha, limakesta ja saastunud esemetega (nt riided, voodiriided, WC) või kokkupuudet nakkusohtliku materjaliga näiteks laboris.

Vaktsineeritakse riskirühma kuuluvaid inimesi ning iga konkreetse inimese vaktsineerimisvajaduse teeb kindalaks tervishoiutöötaja.

Kui vaktsiini manustatakse 4–14 päeva pärast lähikontakti, võib vaktsineerimine vähendada haiguse sümptomeid, kuid ei pruugi haigust ära hoida. Lähikontaktseteks ei loeta tervishoiu- ja laboritöötajaid, kes kasutasid proovide käitlemisel nõuetekohaseid isikukaitsevahendid. Reeglina ei loeta lähikontaktseks ka haigestunute töökaaslasi või reisikaaslasi, sest neil puudub nakatunuga lähedane kokkupuude.

Vaktsineerimisi viiakse läbi Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas või Ida-Viru Keskhaiglas. Vaktsiin ja protseduur on sihtrühmale tasuta.

Ahvirõugete vastu vaktsineerimiseks kasutatakse rõugete vaktsiini Jynneos. Vaktsiin sisaldab vaktsiini viiruse elusat modifitseeritud vormi nimega “vaccinia Ankara”, mis on lähedas suguluses rõugete ja ahvirõugete viirustega.

Vaktsiin ei põhjusta rõugeid ning ei suuda ise paljuneda. Kuna rõuged ja ahvirõuged omavahel sarnased viirused, kaitsevad vaktsiini abil tekkivad antikehad ka ahvirõugete vastu. Vaktsiini süstimise järel saab immuunsüsteem aru, et tegemist on kehale võõra valguga ning hakkab tekitama selle vastu loomulikku kaitset. Kui inimene puutub hiljem ahvirõugete või sarnase viirusega kokku, suudavad tekkinud antikehad koos immuunsüsteemiga viiruse rakkude vastu võidelda ja end selle vastu kaitsta.

Kuidas vaktsiini manustatakse?

Kokkupuute eelselt:

• 1979. ja hiljem sündinud täiskasvanuid ning immuunpuudulikkusega täiskasvanuid olenemata vanusest vaktsineeritakse kahe doosiga. Esimese doosi ja teise doosi vahe on 28 päeva.
• 1978. a ja varem sündinuid vaktsineeritakse ühe vaktsiinidoosiga

 Kokkupuute järgselt:

• 1979. ja hiljem sündinud täiskasvanuid ning immuunpuudulikkusega täiskasvanuid olenemata vanusest vaktsineeritakse kahe doosiga. 1. doosiga vaktsineeritakse 14 päeva jooksul pärast kokkupuudet, kuid eelistatult esimese 4 päeva jooksul. 2. doos manustatakse 28 päeva pärast 1. doosi.
• 1978. a ja varem sündinuid vaktsineeritakse ühe vaktsiinidoosiga 14 päeva jooksul pärast kokkupuudet, kuid eelistatult esimese 4 päeva jooksul. Teist doosi ei manustata. Erandiks on MPX materjale käitlevad laboritöötajad, nendele manustatakse kokkupuute järgselt 2 doosi olenemata vanusest.

Mida teha, kui kahtlustad endal ahvirõugeid?

• Võta ühendust oma perearstiga. Juhul, kui ei õnnestu perearstiga ühendust saada, helista perearsti nõuandeliinile 1220. Seisundi halvenemisel võta ühendust häirekeskusega 112.
• Lase end ahvirõugete suhtes testida.
• Pöördu võimalusel oma seksuaalpartnerite ja lähikontaktide poole ja uuri, kas neil esineb sarnaseid sümptomeid.

Mida teha, kui oled nakatunud ahvirõugetesse?

• Püsi kodus ja järgi tervishoiutöötajate antud nõuandeid. Seisundi halvenemisel helista 112.
• Väldi kontakte teiste inimestega, eelkõige rasedate, laste ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestega.
• Kuna ahvirõuged võivad levida ka loomadele, siis on oluline vältida ka kontakte lemmikloomade, kariloomade ja muude loomadega.
• Väldi seksuaalkontakte kuni viimane kärn on haavandilt eemaldunud.
• Anna oma lähikontaktidele teada, et oled nakatunud, nii kaitsete oma lähedasi ja teisi inimesi nende ümber. Lähikontaktid on need, kellega oled alates sümptomite ilmnemisest:
  • kallistanud, kaisutanud või suudelnud,
  • jaganud tassi, söögiriistu, käterätikut, riideid, voodipesu, tekke vms esemeid,
  • harrastanud suu-, päraku- ja tupeseksi,
  • puudutanud või kes on puutunud kokku lööbega teie kehal.
• Kuivõrd haiguse edasikanduvuse kohta infot napib, kasuta kondoomi vähemalt 12 nädalat pärast tervenemist.