Seksuaalsus raseduse ajal

Iga rasedus, olenemata sellest, kas tegu on esimese või juba mitmendaga, on erakordne ning võib osutuda katsumuseks. Rasedusaegne ning -järgne seksuaalreaktsioon on keerukas nähtus. See hõlmab nii psühholoogilisi, füsioloogilisi kui ka bioloogilisi aspekte.

Raseduse esimene kolmandik võib kujuneda naisele pigem ebaseksuaalseks perioodiks. Naine kogeb kiires tempos toimuvaid bioloogilisi, füüsilisi ja psühholoogilisi muutusi. Järsult tekkinud väsimus ja kurnatus ning suur unevajadus võivad tekitada frustratsiooni, mis omakorda ei soodusta seksuaalset läbikäimist. Mõnda paari võib takistada hirm seksides loodet kahjustada, kuid normaalne vahekord rasedusele kuidagi kahjulikult ei mõju.

Raseduse teine trimester toob üldjuhul kaasa energia ja tegutsemistahte suurenemise. Positiivsena võib see kanduda edasi ka seksuaalellu. Samal ajal on oluline teada, et mõni naine võib rasedusest tingitud muutuste tõttu tunda end oma kehas ebakindlalt ning hakata kahtlema oma atraktiivsuses. Sel juhul tuleks teadlikult tähelepanu pöörata mõtetele ja tunnetele, mis seoses muutuva välimusega tekivad. Suurt tuge saab naise enesetunde parandamiseks pakkuda partner, kes kritiseerimise asemel väljendab oma mõistmist, armastust, imetlust ja kiindumust.

Viimastel raseduskuudel võib naine tunda end kohmaka ja ebaseksikana. Armatsemine ei pruugi tunduda esmatähtsana. Samuti võib olla keeruline leida seksimiseks mugavaid ja sobivaid asendeid. Mõtted rändavad üha enam sünnituse ja lapsevanemaks saamise juurde – see tähendab psühholoogilist kohanemist eesootavaga. Ka raseduse lõppjärgus toetab partneri hoolitsev käitumine ja naise austamine kvaliteetse püsisuhte arengut ning soovi nautida intiimsuse jagamist.