HIV-test

Enamasti ei põhjusta HIV mingeid kaebusi ja võib sageli aastaid segamatult sinu organismis paljuneda ja tasakesi immuunsüsteemi rakke hävitada. Ainsaks võimaluseks teada, kas oled nakatunud või mitte, on testimine.

Vähimagi kahtluse korral tee alati test, nii saad vajaduse korral alustada võimalikult kiiresti viirusevastast ravi, mis hoiab HIV kontrolli all ja aitab elada täisväärtuslikku elu.

Kes peaks HIV-testi tegema?

HIV-testi tegemine on sama normaalne kui tavaline tervisekontroll. Vähemalt korra elus võiksid end HIV suhtes testida kõik seksuaalselt aktiivsed inimesed

Kindlasti tee HIV-test, kui:

• oled olnud kaitsmata vahekorras
• sul on olnud mitmeid seksuaalpartnereid
• oled kasutanud teiste süstlaid või nõelu
• said tööd tehes viga või puutusid õnnetusolukorras kokku teise inimese verega
• sa oled lapseootel
• põed seksuaalsel teel levivaid infektsioone, B- või C-hepatiiti ja/või tuberkuloosi

Võiksid HIV-testi teha, kui sa oled käitunud riskeerivalt ja sul on:

• põhjuseta suur kaalukaotus
• pidev väsimus- ja jõuetustunne
• nädalaid kestev väike palavik
• nädalaid kestev kõhulahtisus
• öine higistamine
• kuiv köha, mis ei ole põhjustatud suitsetamisest, bronhiidist ega kopsupõletikust
• suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenlaalustes ja/või kubeme piirkonnas

Loetletud sümptomid võivad ilmneda ka muude haiguste puhul ning ei pruugi tähendada, et sul on HIV. Samas võib osadel inimestel HIV kulgeda üldse ilma sümptomiteta.

HIV uuringuks võib analüüsid määrata iga arst. Teatud indikaatorhaiguste ja -seisundite korral on HIV-test näidustatud. Tutvu lähemalt HIV-testimise ravijuhendi soovitustega.

Kui sageli peaksid HIV-testi tegema?

Kui sa käitud riskeerivalt, peaksid HIV-testi tegema vähemalt üks kord aastas. Ühekordsest testimisest piisab, kui sa pärast negatiivset HIV-testi tulemust ei ole käitunud riskeerivalt ega puutunud kokku HIVga nakatunud verega.

HIV-testi tegemine on lihtne

• HIV-testiks vereproovi võtmine ja teemakohane nõustamine on kõigile tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust.
• Testimise protseduur on suhteliselt lihtne ja valutu. Vastavalt testi tüübile võetakse sult verd kas veenist või sõrmeotsast.
• HIV-testi tegemiseks ei pea HIV nõustamis- ja testimiskabinettides eelnevat aega kokku leppima.
  
• Vereproovi võtmiseks ja nõustamiseks kulub aega kokku umbes 15 minutit.

HIV-test on konfidentsiaalne

HIV-testimine ja nõustamine toimub privaatselt. HIV nõustamis- ja testimiskabinettides saad testi teha anonüümselt. Sa ei pea avaldama oma nime ega muid isikuandmeid. HIV-testimine noorte nõustamiskeskustes ei ole küll anonüümne, kuid testi tulemusi tead vaid sina ja testi teinud arst.

Mida HIV-test näitab?

HIV-test näitab, kas sa oled nakatunud HIVsse või mitte. HIV olemasolu organismis saab kindlaks teha inimese verd uurides. HIVga inimese immuunsüsteem toodab organismis viirusevastaseid antikehi, mida tervel inimesel ei ole. Sõltuvalt testi tüübist uuritakse, kas veres on HIV-vastaseid antikehi (HIV-1- ja HIV-2- ning IgM- ja IgG-antikehad) ja/või HIV koostises olevaid valke.

Mis on aknaperiood?

Aknaperiood on aeg, mille möödudes on pärast nakatumist võimalik HIVd inimese organismis tuvastada. Aknaperioodi pikkus sõltub HIV tuvastamise viisist, ehk sellest, mis tüüpi HIV-testi sa teed.

Näiteks tuvastatakse HIV laboratoorsel diagnoosimisel immuunmeetodiga uurimisel verest nii viiruse koostisosi kui ka antikehi, aknaperiood on 3–4 nädalat. Kiirtest määrab vaid HIV-vastaseid antikehi ja aknaperiood on 10–12 nädalat.

Kui oled käitunud riskeerivalt ja kahtled, et võid olla saanud HIV, ära oota, vaid mine kindlasti testima. Kui sinu testi tulemus on negatiivne, veendu, et sa ei ole aknaperioodis. Vastavalt kasutatud testi aknaperioodi pikkusele tee vajaliku aja möödumisel veel üks test.

HIV-testide tüübid

1. HIV laboratoorne diagnoosimine

• Uuritakse veeniverd
• Aknaperiood 3–4 nädalat
• Määratakse HIV-1 ja HIV-2 antikehad ning HIV-antigeeni (p24)
• Testi täpsus on > 99%
• Testi vastuse saad kuni kolme tööpäeva pärast

2. Kiirtest

• Uuritakse sõrmeotsast või veenist võetud verd
• Aknaperiood 10–12 nädalat
• Määratakse HIV-1 ja HIV-2 antikehad
• Testi täpsus 95–99%
• Testi vastuse saad 1–2 minutiga

3. HIV RNA määramine

HIV RNA määramist polümeraasahelreaktsioonis (PCR) kasutatakse vastsündinutel HIV diagnoosimiseks. HIV RNA määramisel on aknaperiood umbes 1–2 nädalat.

HIV-testimiseks on võimalik kasutada ka süljeteste. Kuna süljetestid ei anna nii täpseid vastuseid kui verest võetud analüüsid, tehakse neid Eestis väga harva.

HIV-testi tulemus

Esmase testi tulemus võib olla negatiivne, positiivne või selguseta.

Negatiivse tulemusega test

Negatiivse tulemusega test tähendab, et sul ei ole HIVd. Kui oled käitunud riskeerivalt ja sa kahtlustad endal HIVd, siis veendu, et sa pole enam aknaperioodis, ja korda testi peale aknaperioodi möödumist. Konkreetse kontakti korral HIVga võib antikehade määramise alusel lõpliku vastuse mittenakatumisest öelda kuue kuu möödudes.

Selguseta tulemusega test

Testi selguseta tulemus vajab kinnitamist HIV-nakkuse referentlaboratooriumis. Kui ka kinnitava testi vastus on selguseta, siis tuleb analüüsi korrata.

Selguseta testi võimalikud põhjused: autoimmuunhaigus, tsüstiline fibroos, rasedus, vere- või verekomponentide ülekanded, maksahaigused, hiljutine vaktsineerimine, serokonversioonistaadium või HIV lõpp-staadium.

Positiivse tulemusega test

Positiivse tulemusega test tähendab, et oled nakatunud HIVsse. Iga esmane positiivne tulemus kontrollitakse HIV-nakkuse referentlaboratooriumis täpsema meetodiga üle ehk tehakse kinnitav test. Üksikutel juhtudel võib esmane positiivne tulemus osutuda valepositiivseks. Positiivse vastuse võib saada näiteks ägeda viirushaiguse põdemise järel või mõne süsteemse haiguse korral.

Kinnitav test

Kinnitav test tehakse alati veeniverest, olenemata sellest, millist testi esmalt kasutati. HIV-diagnoosi annab vaid referentlaboratooriumis kinnitatud positiivne testitulemus.

Kinnitava testi tulemuse teatab HIV-nakkuse referentlaboratoorium esmalt sulle testi teinud arstile. Analüüsi tulemuse saad teada oma arsti käest, kes suunab su edasi nakkushaiguste arsti juurde, kes määrab HIV-vastase ravi. Kui sa tegid testi anonüümselt ja test osutus positiivseks, siis kinnitav test tehakse ainult isikustatuna. Seaduse kohaselt registreeritakse diagnoos ka Terviseameti peetavas nakkushaiguste infosüsteemis.

Kindlasti räägi oma HIVst partneritele, kellega oled olnud seksuaalvahekorras ja/või kellega oled jaganud nõelu ja süstlaid. Nad peavad teadma, et neil on olnud kokkupuude HIVga ja võivad olla ka nakatunud.

Mida HIV-testi tulemuse teadasaamine sulle annab?

HIV-testi negatiivne vastus annab sulle kindlustunde. Kui su HIV-testi vastus on positiivne, on sul võimalik kiiresti alustada raviga, mis võimaldab jätkata täisväärtuslikku elu.